Tuesday, March 3, 2009

Mardi jutt

Elas kord poiss kes ei lausund musta ega valget.Ta elas majas kus oli palju lapsi ja siis ka ema ja isa ja nad elasid kõik koos seal nagu silgud pütis.Mart ei suutnud enam nii elada ja läks laia ilma rändama.Tal oli kahe silma vahele jäänud see, et tema suured vennad ja õed olid juba nii suured ,et kõik hakkasid juba elama oma elu.Kui ta oli juba Põlvas sai tal raha otsa ja ta oli vaene kui kirikurott.Aga vahepeal oli juhtunud nii, et Mardile lõi välk pähe, ja ta oli nagu vorst koera kaelas ei seisnud paigal aina vudjas ringi.Ta pea oli segi kui pudru ja kapsad, aga tal oli mõistust minna vihma käest räästa alla koju.Ta oli täiesti liimist lahti, sest ta ei leidnud oma kodu ülesse ja selle ajaga oli ta täielikus pigis, sest ta oli röövinud poode ja poodnikud olid öelnud, et leidis uue omaniku ja ta pidi leiba luusse laskma.Mart oli aga väga tore ja tark poiss ta teadis kus tema koduke ikka asub kui ta oli seigelnud 3 nädalat terve Eesti peal.

RAHVALUULE LÜHIVORMID: Kõnekäänud

1. ei lausu musta ega valget - on vait
2. mängib esimest viiulit - on täbaras olukorras
3. leidis uue omaniku - varastati
4. on pigis- on täbaras olukorras
5. pühkis tolmu jalgelt - lahkus
6. nagu hane selga vesi - ebameeldivast olukorrast veel hullemasse sattuma
7. võttis jalad selga - läks ära
8. nagu kass ja koer - tülis
9. kahe silma vahele jääma - ununema
10. nagu vorst koera kaelas - ei pea kuigi kaua vastu
11. leiba luusse laskma - puhkama
12. ei seisa pudeliski paigal - äärmiselt püsimatu
13. vaene kui kirikurott - väga vaene
14. liimist lahti - halvasti tundma
15. segi kui puder ja kapsad - täiesti segamini
16. nagu lepse reega - mõttetult tegutsema
17. nagu õlitatud välk - väga lihtsalt
18. vasikaga võidu jooksma - mõtetult tegutsema
19. nagu silgud pütis - väga kitsas
20. vihma käest räästa alla - läks ära

Thursday, May 15, 2008

Top 10 edekabel

  1. Karujaht Pärnumaal

    1914

    poliitiline satiir aadli pihta

  1. veepomm paksule kõutsile

    2003

    komöödia mis põhineb sellel et kahel tüdrukule tuleb lapsehopidja.

  1. Must teemant

    1923

Perekondlik seiklusfilm, mis pÃĩhineb populaarsel Hollandi koomiksil. Filmi peategelased, Ãĩde-venda Suske ja Wiske veedavad oma suvevaheaega koos onu ja tädiga Hollandis. Lapsed leiavad teemanti, mille nad kingivad tädi Sidonale. Kuid teemant osutub kurja vÃĩluri omandiks ja tädi jääb selle tÃĩttu raskesti haigeks. Et tädi Sidonat surmast päästa, peavad lapsed Suske ja Wiske jÃĩudma teadlase abiga ajas tagasi 15. sajandi Hollandisse. Elu keskajas osutub palju pÃĩnevamaks ja ohtlikumaks, kui kumbki neist arvata oleks osanud.
  1. Mineviku varjud

    1924

    ajalooline draama; keskaeg

  1. Õnnelik korterikriisi lahendus

    1924

    komöödia

  1. Tšeka komissar Miroštšenko

    1925

    draama; salaagent, lihtsõdur

  1. Esimese öö õigus

    1925

    dramaatiline jutustus Eesti minevikust; keskaeg

  1. noored korkad

    1927

    film Vabadussõjast

  1. Kevade unelm

    1927

    tragikomöödia

  1. Dollarid

    1929

    salongifarss


1.

Tuesday, May 13, 2008

Arno ja Teele patsi jutt

Arno: Noh Teele räägi mulle ka nalja.
Teele: Ei tea kas tohin?
Arno:Tohid ikka, ma ei räägi kellelegi.
Teele: Okei aint sellel juhul kui sa lubad, et ei räägi mitte kellelegi edasi.
Arno: Okei.
Arno: Noh räägid juba ka ?
Teele: Okei ma räägin.
Arno: Okei ma kuulan siis .
Teele: Tead ma lõikasin enda patsi kehalise tunni maha sellepärast ma seda rätti peas kannangi.
Arno:Kuule ja ma lõikasin endale pea keskele suure laigu. Sellepärast kannangi ma seda nõmedat mütsilodu.
Teele:Okei siis me oleme mingi asjas samal meelel ehk siis selles, et me lasime endal mõlemal patsi maha.
Arno: Okei lähme koju nüüd.
Teele: Okei.

Thursday, May 8, 2008

film

1.Filmikunsti sünniajaks võib pidada 1895. aasta detsembrikuud, kui vennad Lumiere’id näitasid ühes Pariisi kohvikus esimest korda maailmas liikuvaid pilte.Eestimaale jõudis kino 1896. aastal, mil Tallinnas ja Tartus korraldati esimesi avalikke kinoseansse ning eestlane sai näha maailmas sensatsiooni tekitanud elavaid pilte: Ameerika kiirrongi, Pariisi tänavapilti, suplust meres. Kino tuli ja võitis; ta muutus aastateks laadapalagani üheks osaks.
2.Esimene kuulus filmitegija ja näitleja oli inglise koomik Charles Chaplin (1889 - 1977).Eelkõige hinnatakse teda kui väga head tummfilmi režissööri ja näitlejat, kes jätkas edukalt oma tööd ka helifilmi ajastul.
3.Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater.
4. 26. veebruaril 1914 esilinastus Tartus esimene eestlaste tehtud mängufilm «Karujaht Pärnumaal». Tähe uulits 68 asunud kino Ideal vaatelinale kangastus järgmine kinopilt. Hommikukuues habemik vanahärra joob kohvi, suitsetab ja sirvib ajalehte. Vahekiri edastab sõnumi: «Kohutav teade! Täna tõi meile telegraf teate, et Pärnumaa metsades elavat kohutav suur karu, millepärast kõik ümbruskonna saksa elanikkond hirmul olevat. Peaks viibimata kõik abinõud tarvitusele võtma, et see elukas kõrvaletoimetatud saaks…» Vanahürra, kelle nimeks järgmine tiiter teatab Frakmann, ilmutab ülima erutuse märke ning helistab politseisse, nõudes viibimata reageerimist. Pilti, kuidas sakstest, mundrimeestest ja poisinagadest jahirong läheb naljakasti mööda agulitänavaid ning metsas ümber karupesa ukerdades lõpuks annab kogutuld, nii et karu (karunahas mees) ikka ellu jääb ning Frakmanni ja mõne teisegi läbi tuuseldab, on enamik filmisõpru kindlasti näinud. Imekombel on filmike tänini säilinud.


5.Tartus aastatel 1912-1914 tegutsenud «esimeses Eesti kinopiltide tehases» Estonia Film toodetud, Johannes Pääsukese vändatud, kinoomanik Aleksander Tippo kirjutatud, kohalike kinopidajate finantseeritud ja Vanemuise parukameistri Tõnis Nõmmitsa lavastatud «Karujaht Pärnumaal» on ainuke enne I maailmasõda valminud Eesti mängufilm, mida võib lugeda enam-vähem professionaalseks filmitooteks.

6.Mängufilmid – seiklusfilmid, vesternid, gangsterfilmid, detektiivfilmid, õudusfilmid, ulmefilmid, muinasjutufilmid, ajaloolised filmid, armastusfilmid, naljafilmid, muusikafilmid jm

Multifilmid – anima- (joonis-) ja nukufilmid.

Tõsielu- ehk dokumentaalfilmid – jäädvustatakse näiteks ajaloo- ja spordisündmusi, reise, loodust, teadusnähtusi

7.Joonisfilmi on Eestimaal tehtud juba 1930-ndate aastate alguses: "Kutsu Juku seiklusi" (1931, lavastaja Voldemar Päts, kunstnik Elmar Janimägi). Oma joonisfilmigrupi loomiseni, mis paneb aluse regulaarsele filmitoodangule, jõutakse stuudios "Tallinnfilm" Rein Raamatu eestvedamisel aastal 1971.
8.

Tuesday, April 29, 2008

Thursday, April 24, 2008